Kuidas rajada discgolfipark Euroopas: täielik juhend

Autor: Erno Väyrynen, Disc Golf Courses by Prodigy Disc · Uuendatud 24. septembril 2026

Discgolfipark on üks soodsamaid spordirajatisi, mida kogukond saab rajada. See sobib igas vanuses inimestele, on avatud aasta ringi ega vaja personali, broneerimissüsteemi ega piletikontrolli. Hea park ei teki siiski juhuslikult: selleks on vaja õiget asukohta, professionaalset planeerimist ja vastupidavat varustust.

See juhend viib teid kuue sammuga läbi kogu protsessi, esimesest ideest kuni avamispäevani. Käsitleme ka seda, kui palju discgolfipark maksab võrreldes teiste spordirajatistega, kuidas seda Euroopas rahastada ja mida oleme õppinud parkidest üle kogu Euroopa.

Te ei pea midagi sellest ette teadma. Meie teeme planeerimise ja tarnime varustuse. Teie ülesanne on rääkida meile, milline maa-ala teil on ja kellele park on mõeldud.

Küsige hinnapakkumist

1. samm: määrake, kellele park on mõeldud

Kõik algab kasutajatest. See, kellele park on mõeldud, määrab radade pikkused, raskusastme ja pargi üldise suuruse ning seda on hiljem kallis muuta.

Piirkonna esimene discgolfipark tuleks peaaegu alati planeerida algajatele, peredele ja koolirühmadele. Lühikesed, umbes 60-meetrised või lühemad rajad sobivad lastele ja eakamatele mängijatele ning muudavad alaga alustamise lihtsaks. Kogenumatele mängijatele saab lisada igale rajale teise viskealuse. Liiga raske park peletab eemale just need inimesed, kellele see rajati.

Küsimused, millele vastata enne planeerimise algust

• Kes hakkavad parki kasutama argipäeviti ja kes nädalavahetustel?
• Kas läheduses on koole, lasteaedu või kõrgkoole, mis saaksid parki kehalise kasvatuse tundides kasutada?
• Kas piirkonnas on kohalik discgolfiklubi või aktiivseid mängijaid?
• Kas eesmärk on meelitada külastajaid ja turiste või teenindada eelkõige kohalikke elanikke?
• Kas soovite tulevikus korraldada võistlusi?

Tüüpilised kasutajarühmad ja mida need pargile tähendavad

Märkused eri tellijatele

Omavalitsused ja linnad: discgolfipark on spordirajatis, mille elukaarekulu kasutaja kohta on väga madal. See teenindab kõiki vanuserühmi ilma liikmemaksude ja broneeritud aegadeta ning sobib hästi tervise- ja liikumisprogrammidesse. Discgolf on endiselt meestekeskne, seega laiendab algajaid ja peresid silmas pidav planeerimine kasutajaskonda märkimisväärselt.

Ettevõtted, kämpingud ja turismisihtkohad: discgolfipark pikendab külastuse kestust ja pakub turunduseks sisu. Ka väikesest alast piisab, kui pargi suurus on õigesti valitud.

Klubid ja ühingud: ala puhastamise ja paigalduse teevad tavaliselt vabatahtlikud, seega keskendub investeering planeerimisele ja varustusele. Sõlmige maaomanikuga kirjalik leping enne, kui midagi ostate.

Kuidas me aitame: käime läbi, kes parki tõenäoliselt kasutama hakkavad, ja muudame selle konkreetseteks planeerimisnõueteks.

2. samm: hinnake maa-ala

Järgmiseks selgitage välja, mida olemasolev ala võimaldab. Kõige olulisemad tegurid on ohutus, sobivus ala muude kasutusviisidega, maaomand, ligipääs ja maastik.

Parim asukoht piirkonna esimesele discgolfipargile on sageli juba hooldatav linnapark või haljasala. Sel juhul lisandub hooldustööd vähe ning möödujad näevad spordiala. Sobimatud on regulaarselt üleujutatavad alad, väga järsud nõlvad ja väga kivine pinnas. Samuti ei sobi tiheda puhkekasutusega linnapark: visata ei saa, kui inimesed seisavad viskekoridoris.

Sobivus muude kasutusviisidega

See on kõige levinum põhjus, miks discgolfipark hiljem probleeme tekitab. Ala, mida rada mõjutab, on alati palju suurem kui kavandatud viskejoon, sest osa viskeid läheb suunast tugevalt kõrvale. Radade ja muude tegevuste vahelist kaugust tuleb enne planeerimist hoolikalt hinnata.

• Jalgteed ja matkarajad: rada võib nendega ristuda ainult siis, kui viskajal on vaba vaade ja ta saab veenduda teiste ohutuses. Jätke piisav vahemaa radade ja nendega paralleelselt kulgevate teede vahele.
• Tänavad, maanteed ja parklad: rada ei tohi olla suunatud liikluse ega pargitud autode poole.
• Mänguväljakud ja lasteaedade õuealad: nende vahetus läheduses ei tohi olla radu ega korve.
• Muud spordirajatised: pallimänguväljakuid, tenniseväljakuid, rulaparke ja koerte jalutusalasid tuleb arvestada nii ohutuse kui ka kasutusaegade seisukohast.
• Kodud, aiad ja käiguteed: korvi taga ega vahetult selle kõrval ei tohi midagi olla.

Kogemus näitab, et alla kümne meetri kaugus teedest või muust maakasutusest suurendab selgelt elanike negatiivset tagasisidet. Tegelik ohutuskaugus on tunduvalt suurem ning sõltub maastikust, takistustest ja raja suunast. Seda hinnatakse alati iga asukoha puhul eraldi.

Asukoha kontrollnimekiri

• Maaomand ja kasutusõigus: kas maa kuulub tellijale või on vaja rendi- või maakasutuslepingut?
• Planeeringud ja piirangud: looduskaitsealad, muinsuskaitsealused objektid, põhjaveekaitsealad.
• Loodusväärtused: kaardistage need nagu iga spordirajatise projekti puhul. Vääriselupaigad ei sobi discgolfipargiks.
• Maa-alune taristu: kaablid, torud ja juhtmed korvide ja viskealuste asukohtades.
• Ligipääs: kas parki pääseb jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga ning kas parkimiskohti on piisavalt, ka ürituste ajal?
• Kaugus elamutest: piisav, et vältida häiringuid, kuid mitte nii kõrvaline, et keegi parki üles ei leia.
• Pinnas ja kuivendus: kas maapind peab kulumisele vastu ja kas alal on püsivalt märgi kohti?
• Puud ja nähtavus: kas takistusi on piisavalt, et mäng oleks huvitav, ilma et kettaid kaotsi läheks?
• Hooldus: kes niidab, kes tühjendab prügikaste ja kes vastutab rajatiste eest?

Milline maastik sobib kõige paremini

Parim lähtekoht on mitmekesine ala, kus on avatud murualasid ning nende vahel puid või põõsaid. Kõrguste vahed ja veekogud on planeerijale väärtuslikud, kuid mitte hädavajalikud. Ka metsaaladele saab rajada suurepäraseid radu, kuid tihe alusmets vajab pidevat puhastamist ning metsaparkides on keskkonna kulumine selgelt suurem.

Mida meile saata

• Ala kaart, soovitatavalt aerofoto või kaardifail
• Kinnistu piirid ja maaomand
• Teadaolevad piirangud, näiteks tehnovõrkude kaardid, loodusuuringud ja kaitsealad
• Olemasolevad teed, hooned, spordirajatised ja parklad

Kuidas me aitame: hindame ala ja ütleme otse, kas see sobib, mitu rada sinna mahub ja mida tasub muuta.

3. samm: otsustage radade arv ja vajalik pindala

Radade arv sõltub alast, eelarvest ja kasutajatest. Täismõõdus discgolfipargis on 18 rada ning ka 9-rajalised pargid on väga levinud. Hästi tehtuna toimivad ka väiksemad lahendused: mõne korviga harjutusala või kuue rajaga koolipark võib kujuneda piirkonna enim kasutatud spordirajatiseks.

Vajalik pindala sõltub sellest, kui tihedalt rajad paigutatakse. Tüüpiline 9-rajaline harrastuspark vajab 6–15 hektarit ja täismõõdus 18-rajaline park 15–25 hektarit. Alla 60–70-meetrised lühikesed rajad, nagu koolide ja algajate parkides, vajavad tunduvalt vähem ruumi. Rajad on tavaliselt 50–250 meetri pikkused ja need peaksid moodustama ringi, mille algus ja lõpp asuvad teineteise lähedal.

Kui palju maad vajab discgolfipark?

Erinevus tuleneb radade pikkustest ja ohutuskaugustest. Metsas või eraldi asuval alal saab rajad paigutada tihedamalt, rahvarohkes linnapargis on aga vaja rohkem ruumi. Näiteks Helsingis on 9-rajalised pargid 6–10 hektari ja 18-rajalised 15–25 hektari suurused.

Radade pikkused kasutajarühmade kaupa

Radade keskmine pikkus määrab suuresti pargi raskusastme. Pikkus ei ole aga ainus viis parki huvitavaks muuta: väljakutset pakuvad ka maastik, taimestik ja ehitatud takistused.

Parkide klassid omavalitsuse planeerimises

Soome linnad jaotavad discgolfipargid sageli kolme tasemesse, mis lihtsustab parkide võrgustiku planeerimist. Hea näide on Helsingi discgolfiprogramm 2022–2032:

• Täismõõdus park: 18 rada, sobib võistlusteks, meelitab mängijaid laiemast piirkonnast.
• Harrastuspark: 9–17 korvi, sobib nii algajatele kui ka kogenud mängijatele, teenindab lähipiirkonda.
• Harjutusala: 1–8 korvi harjutamiseks, teenindab jalutuskäigu kaugusel elavaid inimesi.

Praktikas teenindab üks täismõõdus park koos mitme väikese harjutusalaga elanikke ühtlasemalt kui üksainus suur park.

Kaks viskealust raja kohta

Kahe viskealusega teenindab sama park nii algajaid kui ka kogenud mängijaid. See on tõhus viis kasutajaskonna laiendamiseks, kuid lisab kulusid, sest iga viskealus vajab oma pinnakatet ja rajasilti. Teise viskealuste komplekti saab lisada ka hiljem.

Ruum laiendamiseks

Kui ala seda võimaldab, märkige juba esimeses plaanis, kuhu parki saaks laiendada. 9 rajalt 18 rajale on palju lihtsam minna, kui ring on algusest peale selle arvestusega planeeritud.

Kuidas me aitame: pärast kohapealset külastust ütleme, mitu rada mahub alale ohutult ja kui palju ruumi tasub laiendamiseks jätta.

4. samm: planeerige park

Planeerimine on etapp, kus kokkuhoid läheb kõige kallimaks maksma. Kogenematu planeerija loob kergesti pargi, mis on kasutajate jaoks liiga raske või kus rajad ristuvad kõnniteedega. Vigade hilisem parandamine tähendab korvide ja viskealuste ümberpaigutamist ning halvimal juhul on pargid ohutusprobleemide tõttu tulnud täielikult eemaldada.

Hea planeering muudab pargi ohutuks, mitmekesiseks ja loogiliselt mängitavaks. Rajad paigutatakse nii, et mängijad, jalakäijad ja sõidukid näeksid üksteist. Sama oluline on hea mängukogemus: radade pikkused ja viskejooned varieeruvad, nii et iga rada pakub oma väljakutset, ning pinnavorme ja olemasolevat taimestikku kasutatakse taimede kaitsmiseks ja erosiooni vältimiseks. Park, kus on lõbus mängida, toob inimesed tagasi.

Arvestage ohutusvaru halbade visete järgi

See on ohutu planeerimise kõige olulisem põhimõte. Planeeritakse mitte selle järgi, kuhu ketas hea viske korral lendab, vaid selle järgi, kuhu see halva viske korral võib sattuda. Algaja ketas võib kalduda joonest kõrvale koguni 90 kraadi ja isegi kogenud mängijad eksivad kavandatud joonest regulaarselt kümnete meetrite võrra.

Praktikas tähendab see, et iga viskealuse ümber joonistatakse lai sektor, kuhu ketas võib maanduda, ning kogu see sektor peab olema ohutu. Kui kõnnitee või mänguväljak asub viskealusest kümme meetrit kõrval, ei saa rada sinna paigutada, isegi kui viskejoon on suunatud hoopis teises suunas.

Ohutuspõhimõtted

• Ohutusvaru lähtub ebaõnnestunud viskest, mitte kavandatud joonest.
• Ükski rada ei ole suunatud mänguväljaku, parkla, tee, hoone ega muu spordirajatise poole ning ükski neist ei asu viskealuse vahetus läheduses.
• Ristumisi kõnniteedega on võimalikult vähe ja seal, kus need jäävad, on viskajal vaba vaade.
• Ükski korv ei asu kohas, kus korvist mööda läinud ketas võiks tabada möödujat.
• Korvi taga ega vahetult selle kõrval ei asu midagi muud.
• Järjestikused rajad on üksteisest piisavalt kaugel, et ühe raja mängijad ei jääks teise raja viskejoonele.
• Liikumistee korvist järgmise viskealuseni ei ristu teise raja viskejoonega.

Mis teeb pargi huvitavaks

Heas pargis varieeruvad radade pikkus, kuju ja nõutav viskejoon. Mõned rajad soosivad backhand-viset, mõned forehand-viset, mõned sirget joont. Pinnavormid, avatud ja metsased lõigud ning erinevad maandumisalad muudavad ringi mitmekesiseks. Takistusi saab luua ka maastikukujunduse ja ehitatud elementidega, mis muudab pargi ühtlasi vastupidavamaks.

Mida planeerimine sisaldab

• Kohapealne külastus ja ala võimaluste hindamine
• Radade paigutus, pikkused, parid ja mängujärjekord
• Ohutuse hindamine teede, hoonete, parklate, muude spordirajatiste ja naaberkinnistute suhtes
• Digitaalne planeeringupakett: pargikaart, radade kaardid ning viskealuste ja korvide koordinaadid
• Korvide asukohtade, viskealuste ja viskekoridoride märgistamine kohapeal
• Eemaldatavate või harvendatavate puude märgistamine
• Vajalike puhastustööde ja materjalide hinnang

Kuidas digitaalset planeeringupaketti kasutatakse

• Otsustamine ja rahastus: plaani saab esitada sellisena, nagu see on, mis lihtsustab ka toetustaotluste koostamist.
• Rajasildid ja infotahvel, et kõik kaardid oleksid ühtsed.
• Tööjuhised töövõtjale või teie enda töötajatele.
• Alus hoolduseks ja hilisemateks muudatusteks, sest teate, kuhu iga rajatis oli kavandatud.

Kuidas me aitame: meie kogenud planeerijad koostavad pargi plaani, digitaalse planeeringupaketi ja kohapealse märgistuse, nii et paigaldus on lihtne, olgu tegijaks teie enda töötajad, töövõtja või vabatahtlikud.

5. samm: valige varustus

Discgolfipark koosneb kolmest nähtavast osast: korvidest, viskealustest ja siltidest. Selle varustuse kvaliteet määrab, milline park viie aasta pärast välja näeb. Kulumine koondub viskealustele ja korvide ümbrusesse, seega ehitage need kohe algusest korralikult.

Tarnime kogu pargi varustuse ühest kohast, nii et osad sobivad omavahel kokku, garantiiküsimustega tegeleb üks tarnija ja varuosi on saada ka aastate pärast.

Korvid

• Valige avaliku pargi jaoks PDGA heakskiiduga korv, et pargis saaks korraldada ka PDGA sanktsioneeritud võistlusi.
• Kuumtsingitud raam ja detailid peavad põhjamaisele ilmale vastu aastast aastasse.
• Tihedad ketid püüavad ketta usaldusväärselt kinni ja vähendavad tüütuid väljapõrkeid.
• Vahetatavad osad, nagu ketid ja korvi põhi, pikendavad kasutusiga märkimisväärselt.
• Samale rajale saab ehitada vundamendid kahte või kolme kohta, et korvi asukohta vahetades kulumist hajutada.
• Vajaduse korral saab korvid talveks eemaldada.

Viskealused

• Mängijate kogemuse põhjal on liivaga täidetud kunstmuru viskealusele parim pinnakate. Sobivad ka betoon ja asfalt.
• Soovituslik suurus on umbes 2 × 4 meetrit. Väiksemad viskealused, näiteks 1,5 × 2,4 meetrit, on kasutuses osutunud liiga väikeseks.
• Viskealuse suurus sõltub raja pikkusest ja raskusest: pikk vise vajab hoojooksuks rohkem ruumi.
• Kivipuru või kruus on soodne valik, kuid kulub kiiresti ja vajab regulaarset juurdelisamist.
• Kulunud ja porine viskealus on kõige levinum põhjus, miks park näib halvasti hooldatud. Ebatasane või libe viskealus põhjustab ka vigastusi.

Korvi ümbrus

• Katke korvi ümbrus kulumiskindla pinnaga, näiteks kunstmuruga umbes nelja meetri läbimõõduga ringis.
• Metsastel lõikudel saab hakkepuiduga kaitsta korvi ümbruse pinnast ja paljastunud puujuuri.
• Murukattega ümbrus tuleb rajada hoolikalt, et see kulumisele vastu peaks.

Sildid

• Rajasilt igale viskealusele: raja number, pikkus, par ja raja kaart koos takistustega.
• Infotahvel stardis: pargikaart, mängujärjekord, radade raskusaste, reeglid, etikett ja info selle kohta, kes parki hooldab.
• Suunaviidad järgmisele viskealusele kõikjal, kus teekond ei ole ilmne.
• Hoiatussildid teistele liikujatele kohtades, kus kõnnitee ristub rajaga.
• Linnaparkides järgige linna enda viidastusjuhiseid.

Muud mugavused

• Kogunemisala esimese viskealuse lähedal, kus ring algab ja lõpeb.
• Piisavalt prügikaste, soovitatavalt kohtades, kuhu hooldussõiduk ligi pääseb.
• Pingid infotahvli juures ja viskealustel, kus mängijad oma järjekorda ootavad. Mitte viskekoridorides ega korvide lähedal.
• Leitud ketaste kast ja järjekorrakast, mis aitab rahvarohketel aegadel stardiaegu jagada.
• Rattahoidjad stardi lähedal.
• Valgustus ei ole hädavajalik, kuid pikendab hooaega sügisel ja kevadel. Liikumisanduritega nutivalgustus hoiab energiakulu madalana.

Kuidas me aitame: paneme kokku teie alale sobiva pargipaketi, kus korvid, viskealused ja sildid moodustavad ühtse, omavahel sobiva terviku.

6. samm: puhastage ala, paigaldage ja avage

Reeglina teeb ala puhastamise ja paigalduse klient. See on ka kõige soodsam viis discgolfipark rajada. Kui plaan on kohapeal märgistatud ja eemaldatavad puud tähistatud, on tööd lihtne teha oma töötajate, kohaliku töövõtja või vabatahtlikega. Meie tarnime varustuse ja paigaldusjuhised ning pakume vajalikku juhendamist.

Kui vajate võtmed-kätte-lahendust, arutame seda hea meelega. Märkige oma hinnapäringus, kui suure osa tööst soovite ise teha, ja kohandame tarne vastavalt.

Tööde järjekord

1. Viskekoridorid, korvide asukohad ja viskealused märgitakse kohapeal planeerimise käigus.
2. Enne kaevetöid kontrollitakse tehnovõrke, kui alal on maa-alust taristut.
3. Ala puhastamine: viskejoonte avamine, alusmetsa ja märgistatud puude eemaldamine.
4. Viskealuste pinnasetööd ja paigaldamine.
5. Korvide vundamentide betoneerimine või ankurdamine, vajaduse korral igal rajal mitmesse kohta.
6. Kulumiskindlad pinnad korvide ümber.
7. Rajasiltide ja infotahvli paigaldamine.
8. Lõppülevaatus ja ohutuskontroll enne avamist.

Mida ala puhastamisel meeles pidada

• Puhastage ainult märgistatud kohti. Puud on pargi kõige olulisem mänguelement ja liigselt lagedaks raiutud rada muutub igavaks.
• Ajastage puhastustööd väljapoole lindude pesitsusaega ja kooskõlas ala loodusuuringutega.
• Langetatud puitu saab kohapeal taaskasutada, näiteks hakkepuiduna korvide ümber.
• Kettad vigastavad korduvalt puude koort samades kohtades. Eriti tundlikud on noored puud ja pehme koorega liigid, nagu paju ja haab. Kaitske ketastele enim avatud puude tüvesid ja juuri juba paigalduse ajal.

Pargi avamine

• Lisage park UDisci rakendusse ja PDGA parkide kataloogi, et ka piirkonnavälised mängijad selle üles leiaksid.
• Avaüritus ja näidisring teevad pargi kohapeal tuntuks.
• Tutvustage parki koolidele ja klubidele kohe algusest peale.

Vastutus ja lepingud

Spordirajatise ohutuse eest vastutab üldjuhul selle haldaja, seega on oluline kirjalikult kokku leppida, kes see on. Kui hooldust jagatakse klubi või ettevõttega, leppige kokku vähemalt järgmises:

• Korvide, siltide ja muude rajatiste omandiõigus
• Rajatiste hooldus ja jäätmekäitlus
• Pargi planeerimine, korvide paigutus ja nende muutmine
• Ümbruse hooldus, näiteks niitmine ja kahjustatud puude eemaldamine
• Teede ja pinnase hooldus, näiteks hakkepuidu või kivipuru lisamine
• Mis juhtub, kui partner oma tegevuse lõpetab

Hooldus

• Murualade niitmine ala tavapärase hoolduse osana.
• Taimestiku kärpimine viskejoontel kord aastas.
• Ohutuse, korrasoleku ja rajatiste seisukorra regulaarne kontroll.
• Korvide kettide ja kinnituste kontroll ning kulunud osade vahetamine.
• Ketaste kahjustatud puude jälgimine ja kaitsekonstruktsioonide kontroll.
• Kulunud kohtade parandamine viskealustel, korvide ümber ja liikumisteedel.
• Hästi planeeritud discgolfipark linnapargis lisab hooldust vaid mõõdukalt, kuid siiski rohkem kui tavaline park. Arvestage sellega eelarves algusest peale.
• Tihedalt kasutatavas pargis on rajatiste renoveerimistsükkel umbes kümme aastat.

Kuidas me aitame: märgistame plaani kohapeal, tarnime varustuse ja paigaldusjuhised ning juhendame tööde tegijaid. Võtmed-kätte-lahenduse saab kokku leppida eraldi.

Kui palju maksab discgolfipark?

Meie pargipaketid maksavad 9-rajalise pargi puhul umbes 8 000 € ja 18-rajalise pargi puhul umbes 15 000 € ilma käibemaksuta. Hind sisaldab meie osa projektist: pargi varustust, pargi planeerimist ja pargikaarti.

Paigalduskulud sõltuvad sellest, kes töö teeb. Paljud omavalitsused teevad ala puhastamise ja pinnasetööd oma töötajatega ning klubid paigaldavad pargi sageli meelsasti talgutööna. Sel juhul on peamised kulud varustus ja planeerimine. Põhjalikuma ülevaate leiate meie juhendist Kui palju maksab discgolfipark Euroopas?

Mis mõjutab kogukulu?

• Radade arv ja viskealuste arv raja kohta
• Viskealuse pinnakate: kunstmuru, betoon või kruus
• Vajalike puhastus- ja maastikutööde maht
• Parkimine, teed ja ligipääsetavus: sageli suurim üksikkulu, kui need tuleb rajada
• Lisamugavused, nagu pingid, valgustus või putiharjutusala
• Kui suure osa tööst teevad teie enda töötajad või vabatahtlikud

Võrdlus teiste spordirajatistega

Discgolfipark on erakordselt soodne spordirajatis. Suurem osa kuludest on varustus ja tööjõud, mitte ehitus. Pole vaja kütet, jäävalmistust, vee- ja kanalisatsiooniühendust, riietusruume ega personali ning park on avatud hommikust õhtuni ilma broneeritud aegadeta.

Allolevad arvud pärinevad Soome omavalitsuste otsustest, projektiaruannetest ja uudistest aastatest 2022–2026. Need on ligikaudsed ning pärit eri aastatest ja eri suurusega projektidest, kuid suurusjärk on selge.

Teisisõnu saaks ühe kunstmuruväljaku hinna eest rajada mitu täismõõdus discgolfiparki ja ühe jäähalli hinna eest kümneid. Isegi kõige nõudlikum linnakeskkonda rajatud 18-rajaline park koos maastikukujunduse ja valgustusega on hinnalt kõige enam samas suurusjärgus mis üks kunstmuruväljak.

Kulu külastuse kohta

Pärast renoveerimist käis Ilmajoki (Soome) Ahonkylä 18-rajalises pargis umbes tuhat mängijat nädalas. Projekt maksis 126 000 €.

• 30-nädalase hooaja puhul teeb see umbes 30 000 külastust aastas.
• Kümnele aastale jaotatuna on investeering umbes 12 600 € aastas.
• Investeering külastuse kohta on seega umbes 0,42 €.

Meie 18-rajalise paketiga, mis maksab umbes 15 000 € ilma käibemaksuta, annab sama kümneaastane arvutus 1 500 € aastas. Isegi 10 000 külastuse korral aastas on investeering külastuse kohta 0,15 €. Need arvud on ligikaudsed ega sisalda hooldust, kuid näitavad suurusjärku: tasuta spordirajatis, mis on avatud kogu päeva ja mille investeerimiskulu kasutaja kohta jääb tublisti alla ühe euro.

Miks kulu kasutaja kohta jääb nii madalaks

• Park on kasutatav igal kellaajal ega vaja broneerimissüsteemi.
• Mitu gruppi kasutavad parki samaaegselt, liikudes rajalt rajale.
• Pole vaja personali, järelevalvet ega hooajalisi varustuse vahetusi.
• Mängijad tulevad ka teistest omavalitsustest ja toovad piirkonda ostujõudu.
• Alustamise lävi on madal: kettad maksavad mõnikümmend eurot ja klubi liikmeks olla ei ole vaja.

Soome Liikumisteaduste Seltsi (Liikuntatieteellinen Seura) avaldatud uuring 20 Soome linna kohta näitas, et omavalitsused katavad oma spordirajatiste aastasest kogukulust ise keskmiselt 60–80 protsenti. Ujulad ja jäähallid on hoopis teises kuluklassis kui välirajatised. Discgolfipargi puhul on omavalitsuse kulu praktikas vaid investeering ja veidi suurem hooldus kui tavalisel haljasalal.

Kuidas me aitame: koostame hinnapakkumise mitmes mahus, et otsustajad saaksid variante kõrvuti võrrelda.

Kuidas rahastada discgolfiparki Euroopas

Te ei pea kogu parki oma eelarvest rahastama. Soomes on discgolfipargid viimastel aastatel olnud kõige sagedamini rahastatud väikeste spordirajatiste projektide seas. Paljudes Soome projektides kattis väline rahastus 60–77 protsenti kogukulust ning osa ülejäänust kaeti vabatahtliku tööga.

Näiteks rahastasid Ilmajoki pargi renoveerimist kohalik LEADER-tegevusgrupp ja piirkondlik arendusasutus ning vabatahtlikku tööd arvestati üle 70 000 € väärtuses. Vaalas kattis projektitoetus 65 protsenti 18-rajalise pargi kuludest.

Discgolf sobib hästi Euroopa rahastusprioriteetidega: kaasatus, tervislik vabaõhutegevus ja kättesaadavus kõigile, olenemata vanusest või sissetulekust.

ELi LEADER-meede (maapiirkonnad)

LEADER on osa ELi maaelu arengu rahastusest. Kohalikud tegevusgrupid rahastavad maapiirkondades üldkasulikke investeerimisprojekte ja discgolfipark sobib nende hulka hästi. Taotleda saavad ühingud, omavalitsused ja teised kogukonnad.

• Toetuse määr erineb tegevusgruppide ja riikide lõikes, tavaliselt on see umbes 50–65 protsenti abikõlblikest kuludest.
• Maksimaalne toetussumma erineb tegevusgruppide vahel märkimisväärselt.
• Vabatahtlikku tööd saab sageli arvestada omafinantseeringu hulka. Leppige eelnevalt kokku, kuidas seda arvestatakse.
• Toetus makstakse tavaliselt välja tagantjärele, seega vajab projekt vahefinantseerimist.
• Toetust ei anta tagasiulatuvalt. Ärge alustage projekti enne taotluse esitamist ja mõnes riigis mitte enne selle rahuldamist. Uurige seda oma kohalikult tegevusgrupilt.
• Tutvuge kohaliku tegevusgrupi rahastusprioriteetidega enne planeerimise alustamist.

PDGA Europe Disc Golf Development Grant

PDGA Europe haldab arendustoetuste programmi, mis toetab discgolfi tutvustamist uutes riikides ja ala arendamist riikides, kus see on juba juurdunud. Parkide rajamise projekte eelistatakse riikides, kus discgolf on veel vähe arenenud. Välja kujunenud parkide võrgustikuga riikides keskendub programm treenimisele, noorteprogrammidele ja ala tutvustamisele. Toetused katavad tegevusi 12 kuu jooksul alates rahuldamisest ning enne taotluse esitamise kuupäeva kavandatud tegevusi ei arvestata.

Riiklikud spordirajatiste toetused

Paljudes riikides on spordirajatiste ehitamiseks riiklikud või piirkondlikud toetused, mida haldab sageli ministeerium, spordinõukogu või piirkondlik asutus. Tavaliselt nõuavad need ligipääsetavust ja rõhutavad üha enam jätkusuutlikkust. Taotlusvoorud on tavaliselt kord aastas ja taotlus tuleb esitada enne projekti algust.

Muud rahastusallikad

• Piirkondlik arengurahastus, sageli koos LEADER-toetusega.
• Kaasav eelarve: discgolfipargid on korduvalt olnud elanike hääletustel populaarseimate ettepanekute seas.
• Omavalitsuse ja klubi ühisprojekt, kus omavalitsus annab maa ja osa investeeringust ning klubi tegeleb hooldusega.
• Koostöö ettevõtetega: kohalikud ettevõtted saavad olla nähtavad rajasiltidel ja infotahvlil.
• Sihtasutused ja fondid, mis toetavad laste ja noorte sporti.
• Erasmus+ Sport koostööprojektideks, näiteks pargiga seotud treeningute ja noortetegevuse jaoks.

Toetustaotluse järjekord

1. Valige ala ja hankige maaomaniku nõusolek.
2. Laske koostada pargi plaan ja kulude hinnang, mille saab taotlusele lisada.
3. Kontrollige oma LEADER-tegevusgrupi ja riiklike toetuste taotlusvoore ning tingimusi.
4. Esitage taotlus enne projekti algust ja kontrollige, kas töödega võib alustada alles pärast rahuldamist.
5. Leppige eelnevalt kokku, kuidas vabatahtlikku tööd arvestatakse, et see läheks omafinantseeringu hulka.

Kuidas me aitame: esitame plaani ja kulude jaotuse kujul, mille saab otse toetustaotlusele lisada.

Näide: Luolavuori Disc Golf Park, Turu, Soome

Turu kesklinna lähedal asuv Luolavuori Disc Golf Park on üks Soome populaarsemaid discgolfiparke. See sai alguse 2018. aastal Turu Rakenduskõrgkooli BisnesAkatemia üliõpilasettevõtjate projektina ning on samm-sammult kasvanud pargiks, kus korraldatakse rahvusvahelisi võistlusi.

• 18 rada 19-hektarisel alal, kaks eri paigutust harrastajatele ja edasijõudnutele
• Peamiselt niidurajad, mida tihedam mets muudab mitmekesisemaks ja keerulisemaks
• Palju kõrguste vahesid: kõrgeim punkt on 66 meetrit üle merepinna, vaatega Turule
• Prodigy T2 korvid ja kunstmurust viskealused
• UDiscis on parki hinnanud üle 2 100 mängija, keskmine hinne 4,3 viiest
• DGPT Turku Openi toimumispaik 2024. ja 2025. aastal. 2024. aasta võistlus kuulus Disc Golf Pro Touri Elite Series'i etappide hulka ja sellel osales 133 mängijat.
• Suvehooajal tegutsevad kohapeal discgolfipood ja kiosk

Alates 2026. aasta hooajast kuulub park Prodigy Disc Europe'ile, kes seda ka haldab. Luolavuori näitab, milleks discgolfipark võib kujuneda, kui seda arendatakse kasutajaid silmas pidades: harrastajatele kergem paigutus, suuremat väljakutset otsijatele pikem ning keskkond, mis sobib ka profivõistlusteks.

Prodigy korvid Euroopas

Prodigy korve kasutatakse kogu Euroopas, linnaparkidest suusakuurortide ja hotellideni. 2026. aasta septembri seisuga leidsime UDiscist üle 160 pargi vähemalt 14 Euroopa riigis, kus on kasutusel Prodigy korvid; enamik neist asub Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis. Mõned näited:

Korduma kippuvad küsimused

Kui palju maad vajab discgolfipark?

Tüüpiline 9-rajaline discgolfipark vajab 6–15 hektarit ja 18-rajaline 15–25 hektarit. Algajatele ja koolidele mõeldud lühikeste radade puhul mahub 9 rada umbes 2–4 hektarile ja 18 rada umbes 5–8 hektarile. Mõne korviga harjutusala mahub veelgi väiksemale alale.

Kui palju maksab discgolfipargi rajamine?

Meie pakett, mis sisaldab varustust, pargi planeerimist ja pargikaarti, maksab 9 raja puhul umbes 8 000 € ja 18 raja puhul umbes 15 000 € ilma käibemaksuta. Paigalduskulud sõltuvad sellest, kes töö teeb. Paljud omavalitsused kasutavad oma töötajaid ja klubid paigaldavad parke sageli talgutööna. Parkimine, teed ja suuremad maastikutööd lisanduvad kogukulule, kui neid on vaja.

Kui kaua võtab discgolfipargi rajamine aega?

Planeerimine ja kohapealne külastus võtavad olenevalt ajakavast tavaliselt mõne nädala. Paigaldus ise on kiire, kui pinnasetööd on tehtud. Kõige rohkem varieeruvad otsustusprotsess, toetuste taotlemine ja puhastustööde maht, seega varuge kogu projektiks kuid, mitte nädalaid.

Kas discgolfipargi rajamiseks on vaja ehitusluba?

Discgolfipark ei vaja tavaliselt ehitusluba, kuid praktika erineb riigiti ja omavalitsuseti ning sõltub ala planeeringust. Alati on vaja maaomaniku luba ning looduskaitse- või puhkealadel võivad kehtida omad piirangud. Selgitame selle kohaliku omavalitsusega välja planeerimisetapi käigus.

Kas parki saab rajada etappidena?

Jah. Levinud ja tõhus lähenemine on rajada kõigepealt 9 rada ja laiendada hiljem või alustada ühe viskealuste komplektiga ja lisada teine hiljem. Oluline on, et laiendus oleks algses plaanis arvesse võetud.

Kas saame tööd ise teha?

Jah, ja see ongi lähtekoht. Paljud omavalitsused teevad ala puhastamise ja viskealuste pinnasetööd oma töötajatega ning klubid paigaldavad parke talgutööna. Meie tarnime varustuse, kohapealse märgistuse ja juhised. Vabatahtlikku tööd saab projektirahastuse puhul sageli arvestada omafinantseeringu hulka. Kui teil selleks ressursse pole, arutame hea meelega võtmed-kätte-lahendust.

Kas discgolfipark kahjustab keskkonda?

Discgolf põhjustab rohkem kulumist kui tavaline vabaõhutegevus, eriti viskealustel, korvide ümber ja radadevahelistel liikumisteedel. Kulumine on kõige suurem metsaparkides ja savipinnasega nõlvadel. Seda ohjatakse asukohavaliku, liikumisteede suunamise, kulumiskindlate pindade ning puutüvede ja juurte kaitsmisega. Need küsimused lahendatakse planeerimisetapis, mitte tagantjärele.

Milliseid korve peaks avalikus pargis kasutama?

Valige PDGA heakskiiduga korv, millel on kuumtsingitud raam, tihedad ketid ja vahetatavad osad. Heakskiit võimaldab pargis korraldada PDGA sanktsioneeritud võistlusi, tsinkimine peab ilmale vastu ja vahetatavad osad pikendavad kasutusiga. Kui ehitate igale rajale vundamendid kahte või kolme kohta, saate korvi asukohta vahetada ja kulumist hajutada.

Kuidas alustada

Te ei pea ette teadma, mitu rada teie alale mahub või millist varustust vajate. Rääkige meile alast ja sellest, kellele park on mõeldud, ning meie hoolitseme ülejäänu eest.

• Pargi planeerimine kogenud planeerijatelt
• Digitaalne planeeringupakett ja kohapealne märgistus
• Kulude jaotus, mille saab lisada toetustaotlusele
• Korvid, viskealused ja sildid ühest kohast
• Paigaldusjuhised ja juhendamine, kokkuleppel ka võtmed-kätte-tarne
• Varuosad ja tugi ka aastate pärast

Küsige hinnapakkumist